1.2 SOTSIAALSE TARKVARA JAOTUS OMADUSTE PÕHJAL

Sotsiaalsete tarkvararakenduste grupeerimisel lähtutakse neljast põhimõttest, mis panevad paika nende tekkimise ja vormi:

1) Kasutajapoolne sisu („Make It“)
2) Kaardistamine teemade järgi („Name It“)
3) Koostöö („Work on It“)
4) Online otsing („Find It“)

1.2.1 Kasutajapoolne sisu („Make It“)
„Make It“ mehhanismil põhinevad Wikid, blogid, RSS infovood, foorumid, know-how’d. Wikide levik igasse teemavaldkonda on olnud ootamatult kiire ning nende mastaapsust võib võrrelda olemasolevate entsüklopeediatega, eristudes viimastest toimuvate uuenduste ning laienemise kiirusega, kuid olles võrreldavad sisalduva info täpsuse poolest.

Sarnaselt Wikidele on fenomenaalselt kiiresti levinud nähtus nimega blogimine. Jälgides soomlasest futuristi ja õppiva õpetlase (learning scholar) Teemu Arina mõtteid blog-i olemuse selgitamise kohta, võib nõustuda, et blogi on rohkem kui veebipäevik, milleks paljud seda peavad. Blogi ei saa mõista isegi mitte tehnoloogilise vahendina, vaid lähenemisviisina võimalusele kuidas pidada diskussiooni – omada isiklikku veebilehte, arutades oma tegemisi-mõtteid seda lehte külastavate inimestega . Jagamine ei piirdu vaid ühepoolse panusega vaid on kasulik mõlemale poolele: teadmiste väljendamise protsess aitab kaasa nendesamade teadmiste tekkele ning diskussioonid viimistlevad info kvaliteeti.

Ärilises mõttes on blogil ka varjatud olemus – õiges võtmes kirjutatuna õigetele lugejatele omab see reklaami funktsionaalsust.

1.2.2 Kaardistamine teemade järgi („Name It“)
Kaardistamine teemade järgi, tuntud ka kui folksonomy või social tagging on kollaboratsiooni kaudu sisu kategoriseerimismeetod. Erinevalt hierarhiliselt ülevalt alla klassifitseerimissüsteemist, mille puhul indekseeritakse teemad traditsionaalsete põhimõtete järgi ning lisatakse ekspertide poolt metainfo, lisanduvad ka kasutajate ning autorite endi märksõnad. Kontrollitud sõnastiku asemel sisaldab tavaliselt vabalt valitud võtmesõnu. Sellise meetodi rakendamise eesmärk on lihtsustada informatsiooni otsimist, avastamist ning selles navigeerimist. Hästi arendatud folksonomy on ideaalselt ligipääsetav kui jagatud sõnaraamat, mis pärineb ja on hõlpsasti mõistetav põhilisele kasutajagrupile.

1.2.3 Koostöö („Work on It“)
Tuntud ka kui crowdsourcing - koostöövorm, mille puhul traditsiooniliselt ühele isikule usaldatud ülesanne või probleem antakse edasi suurele grupile. Selles osalemine on vabatahtlik ning võib olla kohati tasustatud, kuid levinud tasuks on ka tunnustus või intellektuaalne rahulolu. Sellise töövormi kasutamise eelisteks on:

- probleemide lahendamine suhteliselt väikese kuluga;
- tasu tulemuste järgi;
- saadaval on laiem ring töötajaid kui organisatsioonisisesed ressursid võimaldavad.

Erinevus tavapärasest töö sisseostust (outsourcing) seisneb ülesande postituses laiemale publikule kui konkreetsele töövõtjale. Samas ei ühti see open source ettevõtmisega, kus ülesanne on vabatahtlikult käsile võetud ning initsiatiiv on ühiskonna, mitte kliendipoolne. Kasuga sarnaselt kaasnevad ka ohud:

- Lisakulud konkreetse aktsepteeritava kokkuvõtte tegemiseks;
- Suur võimalus, et projekt kukub läbi kas siis finantsmotivaatorite, piisava hulga osavõtjate, mistahes globaalsete barjääride või vajaliku töökvaliteedi puudusel;
- Siduvate lepingute vähesus või üldse puudus;
- Suhete haldusraskused töötajatega projekti kestel.

1.2.4 Online otsing („Find It“)
Nähtus, mida iseloomustab ehk kõige paremini inglisekeelne termin The Long Tail, mis kokkuvõtlikult kirjeldab suure hulga kasutajate eelistuste jagunemist pikema skaala peale. Selle kontseptsiooni põhitalaks on fakt, et kuigi kasutajatele pakutud valikud katavad ära enamuste vajadused (olgu siis info või millegi muu järgi) ning on seal segmendis populaarsed, leidub nende kõrval alati ka inimesi, kelle soovid on teistsugused. Näiteks võib tuua teadmusvaramud: kuigi on olemas professionaalide poolt koostatud entsüklopeedia Encarta, tekkisid selle kõrvale ka alternatiivsed sarnase olemusega online andmebaasid, mis katsid osaliselt Encartat, kuid sisaldasid lisaks ka nn. „nišiinfot“, mida esimesse ei peetud vajalikuks lisada. Long Tail on aluseks ka sotsiaalvõrkude mehhanismile (kasutajad tekitavad nõudluse) ning on samuti levinud mitmes ärimudelis (võrkturundus, nišitooteid pakkuvad veebipoed).