Klass, kus toimub tund, on pisike, niinimetatud meediaklass, milles ei viida läbi muid tunde peale praktilise meedia. Klassis puudub traditsiooniline tahvel, seda asendab liikuv projektor. Õpilased ei istu mitte statsionaarsete töölaudade taga vaid kasutavad kaasaskantavaid sülearvuteid. Siiski on kõikidel olemas oma “ruum” kooli veebiserveris ning nad ei pea kinni olema ühes arvutis, vaid iga tunni alguses saavad vabalt valida, millise nad omale konkreetseks loenguks valivad.
2006. aasta sügisel tõi eelkõige otsingumootorina tuntud tarkvara gigant Google laiemale üldsusele välja proovimiseks veebipõhise kontoritarkvara paketi Google Docs. Kui seniajani olid kõik Interneti kasutajad ikka tabelarvutusi ning esitlusi teinud arvutisse paigaldatud programmide peal, siis nüüdsest võis lihtsamat tekstitöötlust, tabelarvutust ning esitlusi kokku seada selles samas veebilehitseja aknas, milles loeme ka päevalehti ja foorumeid. Paraku on üks suurematest tõrgetest, miks inimesed ei soovi järjekordset uut veebilehendust proovida, järjekordse kasutajanime ja parooli genereerimine ning hiljem selle meeldejätmine. Esimestel tundidel liikusin ma palju õpilaste juures ning veendusin, et pea kõik nad kasutavad suhtluskeskkonda Orkut, mis samuti kuulub Google alla. Ühendatud kasutajanimed aga töötavad üle mitme erineva keskkonna ning seepärast ei pidanud õpilased ennast kuskile uuesti registreerima, vaid said kasutada samu tunnuseid, millega sisenetakse Orkutisse või Gmaili keskkonda.
Google Docs paketist kõige aktiivsemalt olen kasutanud esitlustarkvara Presentations. Kes on kasutanud Microsoft Office PowerPointi, tunnevad ennast ka nimetatud veebipõhises lahenduses mugavalt – põhifunktsioonid on samad, avanevad samade menüü punktide alt ning üldine kasutajaliides on samuti küllaltki sarnane. Teisalt jälle on juures nii mõnigi lahendus, millede kaasamine õppetöösse on andnud küllaltki põnevaid tulemusi.
Presentationiga esitluse valmis teinud, kasutasin ma alati võimalust selle üles riputamiseks veebi, et õpilastel oleks võimalus sellega enne tunni algust tutvuda ning teemaga veidi tutvuda. Avaldamiseks on kaks võimalust – kas esitluse postitamine tunni ajaveebi (kus seda kuvatakse postituse sees) või läbi unikaalse veebiviite. Esimese variandi eeliseks on esitluse nähtavus ning kättesaadavus. Teisel puhul on aga avatud aknas õpilastel interaktiivne viis ka esitluse ettekandmise juures kaasa lüüa. Nimelt link, mille Google juhuslikult genereerib peale dokumendi avalikustamist, avaneb uues veebilehitseja aknas ning sellele lisatakse küljele üks lisamoodul - jututuba. Lingi olen eelnevalt jaganud õpilastele välja ajaveebi kaudu ning sellel klikates on nad hetkega sattunud samasse keskkonda, kus toimub õpetaja esitlus. Enne veel olen võtnud õiguse ning end esitluse eestvedajaks määranud (et sladid jookseks sellises järjekorras nagu seda ma olen plaaninud). Kohe on õpilased ka nähtavad paremal küljel jooksvas jututoas ning nimeliselt on mul ülevaade, kes parajasjagu seda jälgib.
Esitluse alguses lisasin enda poolt mõne vestlust alustava lause või mitu ning kui esimesed aktiivsed olid sellele vastanud, sai juba edasi mindud ning kõik töötas täpselt nii, nagu lootsin:
- õpilaste pilk oli suunatud sinna kuhu vaja – õpetaja slaididele;
- õpilased ei tüdinenud ära tuimast esitlusest, sest paralleelselt käis neil omavahel vestlus, seejuures mitte väga tunnivälise teemaga.
- kui õppejõud ei saa mingil põhjusel kooli tulla, kuid omab ligipääsu arvutile, saab ta õpilastega kohtuda esitluse juures - nendega vahetult suheldes;
- õpilase puudumise korral saab õpilane tunnis kaasa lüüa samal viisil, kasvõi omast kodust.
Head kasutamist! (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar